Greete-Lisette lugu
Saamaks põhjalikku ülevaadet, kuidas sai minust õpetaja, ning kuidas olen jõudnud Keila Rukkilille lasteaeda, rändan oma looga tagasi aastasse 2013, kui minu õde oli lasteaia viimases rühmas ning mind kutsuti sinna lasteaeda suveabiliseks tööle. Sügisel tehti mulle juba ettepanek asuda samasse lasteaeda tööle muusikaõpetajana – pakkumine, mis tundus korraga nii põnev kui ka vastutusrikas. See hetk tähistas minu teekonna algust, mis on kujundanud mind just selliseks õpetajaks, kes ühendab professionaalsuse, loovuse ja sügava armastuse laste ning muusika vastu.
Samaaegselt Tiskre Lõvimeri lasteaias töötamisega õppisin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, omandades bakalaureusekraadi muusikateaduses. Muusika on olnud minu elu lahutamatu osa juba lapsepõlvest – minu esimeseks inspiratsiooniks ja muusikaõpetajaks lasteaias oli kõrgelt hinnatud muusikapedagoog Liivi Listra. Peale lasteaeda alustasin kooliteed Tallinna Muusikakeskoolis klaveri erialal, millele põhikoolis lisandusid ka flöödiõpingud. Aastakümneid kestnud õpingud ja muusikaline kõrgharidus on andnud tugeva tehnilise, teoreetilise ning professionaalse aluse. Kuid tõeline õpetaja sünnib kogemustest, lapsemeelsusest ja pidevast enesetäiendamisest – need on olnud minu suurimad mentorid.
Tänaseks töötan Keila Rukkilille lasteaia muusikaõpetajana, kuid minu kogemuste teekond õpetajana on olnud mitmekesine – Pääsupoja lasteaias Viimsis, Pirita Naba lasteaias ja Vääna-Jõesuu lasteaias olen töötanud nii rühmaõpetaja kui ka muusikaõpetajana. Need aastad on andnud mulle sügava arusaama laste päevakavast, vajadustest ja muredest ning võimaldanud luua muusikatunde, mis on lastele tõeliselt loovad, inspireerivad ja toetavad nende arengut.
Minu lähenemine muusikale lasteaias ei piirdu pelgalt laulmisega. Kui algusaastatel tundus sageli, et lapsed tuleb “nui neljaks” kontserdiks laulma saada, olen nüüd julgemalt avardanud oma vaatenurka. Õpetaja ülesanne on märgata ja tuua esile iga lapse unikaalne potentsiaal. Mõni laps, kes ei tunne end laulmises enesekindlalt, võib särada pillimängus, muusikalises liikumises või loovates muusikategevustes. Minu tugevus on see, et püüan avastada ja avada iga lapse parimad muusikalised küljed ja teha sellest neile tõeline eduelamus.
Suurimaks väljakutseks, ja samal ajal kõige väärtuslikumaks õppetunniks, on olnud mõista, et õpetaja roll on palju enamat kui teadmiste edasiandmine – see on oskus kuulata, märgata, inspireerida ja kasvada koos lastega. Iga päev toob uusi väljakutseid, mis arendavad mind professionaalselt ja isiklikult, ning see teeb minu töö tõeliselt elurõõmsaks ja tähendusrikkaks.
Olen tänulik, et saan teha tööd, mis mind sügavalt kõnetab. Rukkililles olen leidnud oma koha, kus minu panust õpetajana hinnatakse ning mulle antakse loominguline vabadus kujundada oma tööpäev ja tegevuste sisu just sellisel moel, mis kõnetab mu muusikahuvilisi lapsi, toetab nende arengut ja inspireerib mind kui õpetajat.
Suur rõõm on ka see, et mul on endal viieaastane poeg, kes igapäevaselt tuletab meelde, miks muusika ja õpetamine on minu kirg. Õhtuti magamamineku eel küsib ta alati: „Noh emme, mis laule te täna sinu lasteaias laulsite?“ – ja ma näen, kuidas mu perekonna muusikaarmastus kandub edasi järgmisele põlvkonnale. Need hetked kinnitavad, et olen õigel teel ning inspireerivad mind jätkuvalt andma endast parimat iga päev.
Kirja panud Greete-Lisette Järvi oktoobris 2025.a.